Jüri Gümnaasiumi nime kujunemine

  • Jüri kihelkonna nime ajaloost
    1219. aastal vallutas Taani kuningas Põhja-Eesti. Osa praeguse Rae valla maadest kuulusid Taani kuningale. Algas maade läänistamine läänimeestele. Ümbruskonna külad jaotusid mõisate järgi. Ristiusustamise algus 13. sajandil tõi ehitustegevuse kirikute ehitamiseks ja kirikukihelkondade loomiseks.
    Vaskjala kihelkond sai Jüri kirikukihelkonnaks 15. sajandi I poolel seoses uue kiriku ehitamisega Karla külla. 1418. aastal mainitakse Rooma paavsti Martin V pattude andeksandmise kirjas Püha Georgi e Püha Jüri kirikut Vaskjala kihelkonnas (kirik on pühendatud Pühale Jürile ja peab oma pühitsuspäeva 23. aprillil – jüripäeval). Jüri kihelkonna piiridesse on kuulunud peale praeguse Rae valla territooriumi veel Lehtse, Puiatu, Tõdva, praegune Kiili vald, tänasest Raasiku vallast Aruküla ümbrus, Väo, Saha ja Mõigu külad.
  • Rae valla nime saamislugu
    Alates 13. sajandist hakkasid Jüri kihelkonnas asuvate mõisate osa omanikke oma külasid Tallinna Jaani seegile müüma. 1390. aastal mainitakse esmakordselt mõisa hof to Tydenkull, eestikeelse nimetusega Tiidoküla mõis (endine Johannishof Vaskjala külas). 1503. aastast müüs mõisnik Herman Lode mõisa Tallinna Jaani seegile. 1504. aastal läks Tallinna Jaani seek Tallinna raadi valdusesse. Kuna mõis kuulus nüüd Tallinna raadile, hakkas rahvas seda nimetama Rae mõisaks. Kuna Jüri kihelkonna enamik külasid kuulusid nüüd Tallinna raadile, siis loomulikult said Tallinna raadi maa-alad hiljem Rae valla nime. 1866. aastast oli Jüri kihelkonna territooriumil Rae vald, Lagedi vald, Aruküla vald, Vaida vald, Aruvalla vald, Kautjala vald ja Jüri vald. 1889. aastal läbiviidud kohtureformiga Baltimail, liideti väikevallad ühiseks Rae vallaks.
    Juba rootsi ajal olid tekkinud talurahval soov oma elu korraldamiseks enda käel. Nii tekkiski talurahva omavalitsuslik institutsioon, mida hiljem hakati nimetama vallaks põlise usulis-haldusliku üksuse kõrval. Maa kogukondlikule omavalitsusele pandi kindel alus 1866. aastal.
  • Hariduselu ajaloost seoses Jüri kihelkonna ja hilisema Rae vallaga
    Mihkel Aitsami kirjutistest on teada, et Taani Hindamisraamatu järgi Harjumaa arvatavatest 22 vasallist e. läänimehest olid 5 eestlast, rikkam neist Jüri kihelkonnast Uldelempae 17 adramaaga. Arvata võib, et paljud rikkad eestlased ja nende lapsed said hariduse Tallinnas ja mujal Euroopas. 16. sajandil oli Jüri kiriku pastoriks haritud eesti soost mees Hans Kuhn. "Liivimaa kroonika" autor Balthassar Russovi juured on arvatavasti samuti Jüri kihelkonnast.
    Esimene koolimaja ehitati 1721. aastal Jüri kiriku juurde Karla külla köstrimaja kõrvale. Kooli mõtte algataja ja eestvedaja oli Jüri kiriku pastor Anton Thor Helle. Õpetas köster ja samuti Anton Thor Helle.
    Hariduse andmine Jüri kihelkonna elanikele algas aga ammu enne seda kiriku või pastoraadiruumides. On teada, et 1690. aastal jumalateenistuse üks osa oli katehisatsioon e. katekismuse ettelugemine, seletamine ja rahvalt sisu küsimine. 1703. aasta visitatsiooniprotokollide järgi olevat Jüri kihelkonna usuline haridus olnud parem kui teistes Eestimaa kubermangudes. Antud teave annab kinnitust, et koolimaja puudumine ei tähendanud teatud hariduse saamata jäämist. Jüri kiriku pastorid püüdsid igati oma hingekarjaseid harida, õpetada, nende hulgas ka lapsi. Oli ju ka leeriõpetus üks noorte õpetamise vorme. Tõuke lugemaõpetamisele andis aga 1739. aastal ilmunud eestikeelne piibel, mille üks tõlkijatest oli Anton Thor Helle.
    Järgmist koolimaja märgitakse alles 1867. aastal Vaskjala külas, nimetusega Rae vallakool. 1933. aastal ehitati uus Rae koolimaja, milles õppetöö lõpeb alles 1970. aastal, ehkki küll algkoolina.
    Nii Jüri kirikukihelkond kui ka edaspidine Rae vald on hoolt kandnud lastele hariduse andmisel. Koolimajad olid ju ehitatud algul ümbruskonna mõisate toetusel, hiljem valla volikogu otsuste põhjal.
  • Seega on nimetuse Jüri Gümnaasium aluseks mitu põhjust.
    - Hariduse andmise on siinkandis alguse saanud laste ja täiskasvanute õpetamisest Jüri kiriku juures. Ka esimene koolimaja ehitati 1721. aastal Jüri kiriku juurde Karla külla köstrimaja kõrvale. Kooli mõtte algataja oli Jüri kiriku pastor Anton Thor Helle, kes on tuntud ka esimese eestikeelse piibli tõlkijana, mida omakorda seostatakse Jüri kirikuga.
    - Kui 1995. aastal vahetati nimetus Jüri Keskkool nimetuse Jüri Gümnaasium vastu, uuriti koolis ajalugu, nimede saamislugusid ja vaieldi erinevate nimevõimaluste üle. Siis jõuti ühisele otsusele nime Jüri Gümnaasium suhtes.
    - Praeguses Jüri Gümnaasiumis ei õpi mitte ainult Rae valla lapsed, vaid suures osas Jüri kihelkonna territooriumil asuvate valdade lapsed.
    - Jüri Gümnaasium on vabariigis tuntud kaubamärk. Tuntakse tema õpetajaid ja õpilasi, nende saavutusi ja töid. Samas on Pärnus olemas vabariigis hästi tuntud Raeküla Gümnaasium.

Varje Malsroos
Jüri Gümnaasiumi õpetaja, Rae valla teeneteplaadi omanik 2005