Meenutusi Jüri Keskkooli algusaastatest 1980-1989

21. augustil 1975. a. tegi tolleaegne Harju Rajooni Haridusosakonna juhataja Heino Klaas mulle ettepaneku tulla sügisest juhtima Lehmja 8-kl. kooli. Võtsin neli-viis päeva järelemõtlemisaega, pidasin nõu sõprade-tuttavatega ning – nõustusin. Peamiseks poolt argumendiks kujunes asjaolu, et aasta pärast pidi Tuhala 8-kl. kool, kus parasjagu töötasin, reorganiseeritama algkooliks. Olgugi, et tööpakkumisi tuli ka mujalt, sealhulgas naabermaakondadestki, ei soovinud ma Harjumaalt lahkuda ja nii saabusingi mõni päev enne õppeaasta algust Lehmjale.

Ees ootas suure õpilaste arvuga kaheksaklassiline maakool, kus õppetöö toimus 1,5-2 vahetuses. Koolihoone oli õpilaste jaoks väike ning hädasti kapitaalremonti vajav. Aga õpetajaskond oli tubli ning mis peamine, uue koolihoone ehitamiskavad Jürisse olid käegakatsutavad kauguses. Tollest Lehmja perioodi probleemidest meenuvad:
- Maja kütteprobleemid, mis kätkesid endas puude varumist, saagimist, lõhkumist, virnastamist. Lehmja koolis õppinuile meenuvad ilmselt sügisesed ÜKT (ühiskondlikult kasuliku töö) tunnid, mil puid laoti. Ja muidugi eelnevaga seoses remont ning tuletõrje kontrollkäigud.
- Pööningu puhastamine tuvilaipadest ja –sõnnikust koos õppealajuhata Elga Lõhmusega.
- Koolisöökla kitsad olud maja keldrikorrusel.
- Nõuetekohase staadioni puudumine ning kitsad olud kehalise kasvatuse tundides.
- Sõidud täiskiilutud liinibussides hommikuti kooli tulles ja pärastlõunal kodu poole minnes.

Rohkem oli arvatavasti positiivseid elamusi:
- Õpilaste üpris hea õppeedukus ning aktiivsus tunni- ja koolivälises tegevuses (kooli puhkpilliorkester, matkahuvi, kodu-uurimine, NLI liikumine jne.)
- Entusiastlikud õpetajad, kellega koos sai organiseeritud huvitavaid üritusi (nääripeod, suusapäevad Aegviidus, matkad Kõrvemaale, õpetajate taidlusülevaatused, sünnipäevapeod jms.)
- Head sidemed lastevanematega ning nn. Seffettevõtetega (EKE EMV ja A. Sommerlingi nim. sovhoos), kes igati aitasid remontida seda vana koolihoonet, et saaksime veel mõned aastad enamvähem normaalselt töötada.
- Kohtumised huvitavate kirjanike, lavastajate, muusikutega – üritused kogu kooliperele.
- Suveti osalemine laulu- ja tantsupidudel ning töö- ja puhkelaagritest osavõtt, mis said aluseks malevatraditsioonidele Jüri koolis.

Uue koolihoonena pakuti esialgu projekti umbes 420 õpilase tarvis (midagi Võhma Keskkooli taolist, mis seal kohe peale valmimist kitsaks jäi). Et Jüri alevik kasvas jõudsasti, püüdsime asjaomaseid instantse mõjutada, et projekteeritav koolihoone tuleks suurem. Lõplik valik langes arhitekt Maarja Nummerti projektile, mille järgi oli valminud juba Vastseliina keskkooli hoone. Käisime koos lastevanemate ja õpetajatega seda kooli uudistamas ning tegime mõned omapoolsed täiendused (aula ja võimlakorpus eraldi, peasissekäik teise kohta, õppekorpus 6m pikemaks jm.)
Jüri kool sai tolleaegsete normide järgi 748 õpilaskohta 19 klassikomplekti tarvis.
- 1.-8. klassid - 2 paralleelklassi, igas 40 õpilast = 640 õpilaskohta
- ja 9.-11. klassid – 3 klassikomplekti igas 36 õpilast = 108 õpilaskohta.
Kuueaastaste laste koolitulekust, 8.-klassilise kooli reorganiseerimisest 9-klassiliseks põhikooliks ning keskkooli muutumisest 12-klassiliseks polnud tol perioodil aimugi.

Tore, et meie mõjuvõimsad toetajad otsustasid rahad kokku panna normaalmõõtmetega võimla ehitamiseks. Ka tulevase ujula koht asendiplaanil oli olemas! Probleem oli kooli nimega. Pooldati Sommerlingi Keskkooli nime (Jan Ganzen), aga ka Vaskjala Keskkooli oma (endine kauaaegne haridusminister Ferdinand Eisen), kuid lõpuks otsustati ikkagi Jüri nimetuse kasuks.

Tagantjärele on selgeks saanud, et ehitusgeoloogilised uuringud olid ebatäpsed ning lõhelistes paekivides liikuv vesi sai koolihoone valuküsimuseks varsti peale avamist.

Jüri kool pidi valmima 1979. a. 1. septembriks, kuid "tänu" Moskva olümpiamängudele lükkus ehitus aasta võrra edasi. Tellitud seadmed, mööbel, õppevahendid ja muu aga saabusid, saabusid. Endine Rae koolihoone, kus õp. Albert Rentel poistega tööõpetuse tunde pidas, sai pilgeni uue kooli kraami täis.
1980. a. kevadine lõpuõhtu Lehmja 8-kl. koolis jäi tolles hoones kauaks ajaks viimaseks. Lõpetajatest formeerus Jüri Keskkooli I lennu tuumik.

1. september 1980. a. oli ilus päikesepaisteline ilm. Õpilaste ja õpetajate rongkäik liikus orkestri saatel sovhoosi keskusest uude majja. Avasõnad, katte eemaldamine kooli sildilt, igale klassijuhatajale sümboolne kriit koolitunni jaoks, pidulik aktus, kus tänati ehitajaid ja tublisid abilisi – nii algas 20 aastat tagasi Jüri kooli töine ajalugu.

Tagantjärele räägime – oli äärmiselt sügav stagnatsiooniperiood. Ja ometigi jagati õpilastele teadmisi, elati täisverelist elu uue koolihoone seinte vahel. Meenub palju tegemisi, mis pole toodud küll ajalises järjestuses:
- Stendide tellimine, kardinate muretsemine klassidesse.
- Kooliaia rajamine ja haljastusprojekti järgi puude-põõsaste istutamine.
- Kooli territooriumi tarastamine ja kuuseheki istutamine.
- Lasketiiru kasutuselevõtmine, seal "Tiirudiskode korraldamine". Relvaruumi ehitus.
- 6-aastaste laste koolitulek ja nende "magatamine" IV korrusel
- Kutseõpe ja sellealased võistlused (puidutöötlejad, maalerviimistlejad, lüpsioperaatorid, mehhanisaatorid).
- Sanitaarsalklased ja nende võistlused.
- Tublid matkajad, kes Eesti au isegi Kaukaasias kaitsesid. Kevadised kõrbematkad. Matkarallid kooli ümbruses.
- Noorgeoloogide ekspeditsioonid Koola poolsaarele, Ukrainasse, Karpaatidesse ja mujale. Geoloogiamuuseumi rajamine.
- Kodu-uurimisalane tegevus. Vabariiklik konverents meie koolis.
- Noorte liiklusinspektorite edukas esinemine vastavatel võistlustel.
- Algusaastate spordihuvi ja tublid saavutused.
- Sõjalise algõpetuse tunnid ja "Kotkapoja" võistlused.
- Laulu- ja tantsupidudeks ettevalmistumine ja neil osalemine.
- Aktiivsete õpilaste arendamine pioneeri- ja komsomolitöö kaudu.
- Töö- ja puhkelaagrid "Jüri" ja "Jürike" olid kohad, kuhu soovijaid oli alati rohkem kui kohti. Vanemate õpilaste malevasuved arheoloogilistel väljakaevamistel.
- Lõpuekskursioonid Moskvasse, Kiðinjoni, Bakuusse ja mujale.
- Sõprussidemed Läti Babite ja Leedu Kulautava Keskkooliga. Vastastikused õpetajate ja õpilaste külaskäigud. Harjumaa õpilaste käsitöönäitused Jüri koolis.
- Arvukate külaliste vastuvõtt kooli algusaastatel.
Taolise loetelu puhul jäid nii mitmedki olulised asjad nimetamata, kuid ma arvan, et Jüris õppinud noortel on veel paljugi meenutada. Need olid ju noorusaja kaunimad ajad ning toredad aastad ka õpetajatele.

Andres Maastik
Jüri Keskkooli direktor aastail 1980-1989