Kuidas erineb kalade uni meie ja teiste maismaaimetajate omast? Kalade magamise iseärasustest kirjutab kalateadlane, Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi vanemteadur Arvo Tuvikene.
Kalad ei maga sellisel moel kui maismaaimetajad, pigem võiks nende magamist võrrelda kerge unelemisena. Kui imetajaid ja linde iseloomustab see, et magamisel sulevad nad silmad, siis kalad seda teha ei saa – neil pole silmalaugusidki. Ainult mõnedel haidel on need olemas ja pigem selleks, et kaitsta silmi võimalike kahjustuste eest saagi ründamisel.Kui imetajatel ja lindudel esineb une ajal ajus erilisi, ajukoores tekkinud elektrilisi aktiivsusi nagu näiteks REM-uni, mille ajal silmamunad kiiresti liiguvad, siis kalade ajus selline piirkond puudub ja analoogilisi elektrilisi aktiivsusi kalade ajus pole täheldatud.
Siiski on kaladelegi regulaarset puhkust vaja, et taastada energiat ja et aju saaks puhata, talletades samas mällu eelneval aktiivsel perioodil kogetu. Kuidas ja kui palju kalad magavad, oleneb väga palju konkreetsest liigist. Enamasti vajavad aktiivsed avaveelised kalad rohkem und kui põhjalähedased kalad. Kalad ei lange nii sügavasse unne kui inimene ja teised imetajad. Magamise ajal kalade üldine aktiivsus väheneb ja ainevahetus aeglustub, kuid siiski säilib neil valvelolek ohtude suhtes ja natukegi tugevam väline ärritus äratab nad üles.
Budismi õpetuse järgi ei maga kalad üldse ja tänu sellele on kaladest saanud budistidele ärkveloleku sümbol. Budistide templites kasutatakse puust kalakujulisi trumme, mille abil antakse ette rütm budismi pühade tekstide suutrate lugemiseks – andes ühtlasi sümboolselt märku, et on vaja ärkvel olla, nii nagu seda kalad alati on.
KUIDAS TUNDA ÄRA MAGAVAT KALA. Mõned kalad jäävad „uinudes“ hõljuvasse puhkeasendisse, teised langevad põhja, kaevavad ennast muda või liiva sisse, kolmandad varjuvad urgudesse, kivide ja puurontide alla või tihedasse taimestikku. Sägad ja ka mitmed teised liigid sirutavad magades uimed välja, keha võib olla natuke nurga alla vajunud. Magamise ajal aeglustub kaladel südame- ja hingamisrütm. Näiteks vöötdaniotel langeb hingamissagedus magades pea poole võrra. Samuti väheneb une käigus kalade tundlikkus helidele ja puudutustele. Magava kala silmad liiguvad vähe ja on mõnedel liikidel pööratud natuke allapoole. Magamise käigus liigutavad kalad aeg-ajalt uimi, et oma asendit korrigeerida.
Kalade käitumist jälgides näeme, et paljud kalad magavad. Päevase eluviisiga kalad muutuvad öösel ja öise eluviisiga kalad muutuvad päeval liikumatuks ega reageeri kiiresti näiteks toidule. Mõnda kala saab magamise ajal isegi ettevaatlikult käega kinni võtta ja veepinnale tõsta. Olen ise karpkala ja kuldkala öösel akvaariumis ettevaatlikult kätte võtnud ning nad ei ole üles ärganud. Ka kaladel, nagu inimeselgi, võib esineda „unetuid öid“. Vöötdaniotega tehtud katsetes näidati, et kui kalu magamise ajal pidevalt häirida, siis võimalusel kompenseerivad nad seda järgmisel päeval tavapärasest väiksema aktiivsusega. Teadlased arvavad, et näiteks osa suurtes parvedes elavatest kaladest on täielikult ärkvel, osa on aga kerges tukastavas olekus. Teatud aja möödudes osad vahetuvad. Võrreldes inimese ja teiste imetajatega uinuvad kalad hoopis kiiremini, nende uinumiseks on vaja ainult kümmekond sekundit.
Kalad võivad oma tavapärase ööpäevase rütmi olenevalt toidu kättesaadavusest ümber korraldada. Ka veetemperatuuril on mõju kalade puhke- ja aktiivsusperioodide vaheldumisele. Näiteks lõhe on soojemas vees päeval aktiivne ja puhkab öösel, külmas vees on ta aga aktiivne just öötundidel. Arvatakse, et madalatel temperatuuridel on lõhe ujumiskiirus aeglasema ainevahetuse tõttu väiksem ja et röövloomad teda päevasel ajal ära ei sööks, eelistab ta aktiivne olla pimedas.
OSA KALU EI SAA MAGADA. Tundub, et osa kalu ei maga üldse. Mitmed avaveelised ookeanikalad, nagu näiteks tuunikalad, makrellid ja mõned haid, peavad kogu aeg ujuma, et tagada lõpustele piisav hapnikuvaru. Teadlased arvavad, et nad päriselt ei maga ujumise ajal ja kuna ookeanis võib vahel olla mitmekümnete kilomeetrite viisi ümbrus pea muutumatu ja sealt laekub kalale vähe informatsiooni, siis sellise „vähese“ koormusega saab aju ilma puhkuseta hakkama ja suudab mälu korrastada. Siiski ujuvad need kalad öösel aeglasemalt kui päeval, kuid säilitavad kogu aeg valmiduse reageerida ohtudele.
Teatud eluperioodidel ei saa mitmed kalaliigid magamisele eriti aega kulutada. Näiteks ujuvad paljud lõhilased intensiivse kudemisrände ajal kodukoelmute suunas vahet pidamata, nii päeval kui ka öösel. Samuti puudub unevõimalus kaladel, kes hoolitsevad oma koetud marja ja järglaste eest. Näiteks ogalik ventileerib uimedega marja, et kindlustada selle pidev varustamine hapnikurikka veega. Öösel, kui vees on reeglina vähem hapnikku, on marja ventileerimine vanemate poolt intensiivsem kui päeval. Maailmas on hulganisti selliseid kalu, kes hoolitsevad oma järglaste eest ja sellel ajal neil mahti magamiseks ei ole.
Teadlased jälgivad kalu, et aru saada, kas nad magavad. Selleks on mugav kasutada infrapunakaameraid, kuna enamik kalaliike ei näe infrapunast valgust. Magamise käigus jääb enamik kalu peaaegu liikumatuks, nende suu ja lõpuskaante liikumise aeglustumise järgi on näha, et hingamissagedus väheneb. Vette paigutatud elektroodide abil on võimalik registreerida ka kalade südamerütmi – see aeglustub une ajal tunduvalt, mõnel liigil isegi poole võrra.
Kaladel, kes kasutavad saagi tabamiseks ja ümbruses orienteerumiseks nõrka elektrivoolu, nagu seda teeb Aafrika jõgedes elav elevantkala, katkeb magamise ajal elektriliste signaalide tekitamine pea täielikult – seda on samuti lihtne registreerida vette paigutatud elektroodide abil. Kalameestele pole teadmata, et kalade aktiivsus muutub ööpäeva jooksul – vastavalt sellele on kalapüüniste, võrkude ja mõrdade nõudmiseks oma parimad ajad.
Kokkuvõtteks võib öelda, et enamus kalu magab, kuigi nende uni on võrreldes meie omaga palju kergem. See, millal nad on aktiivsed ja millal magavad, oleneb peamiselt toidu kättesaadavusest ning röövloomadest ja -lindudest tulenevatest ohtudest.
Artikkel ajakirjast "Kalale" veebruar.2016