2022/2023 õppeaasta õpetajate ujumisgraafikud.
26.09-21.10; 31.10-04.11 Laura Sirelpuu
03.10-21.10; 31.10-11.11 Eliise Pajumets
07.11-09.12 Liina Luik
07.11-18.11; 13.03-24.03 Egert Śarikov
09.01-27.01 ; 03.04-07.04 Lauri Pakkas
09.01-03.02 Martti Pent
06.02-24.02; 06.03-10.03 Kristo Remmelgas
06.03-07.04 Kelly Brus
Kehalise kasvatuse tundide läbiviimine õues talvel.
Kehalise kasvatuse tunde võib läbi viia :
1.1.-6. klassi õpilastele tegelikult toimival välis õhu temperatuuril kuni miinus 10C.
2. 7.-12. klassi õpilastele tegelikult toimival välis õhu temperatuuril kuni miinus 15C.
3. Mõõduka tuule korral tuulekiirusega kuni8 m/s.
Temperatuuri jälgib enne tundi õpetaja ja otsustab tunni toimumise kohta.
Jüri Gümnaasiumi kehalise kasvatuse tunnis vajalikud õppevahendid ja ohutusjuhendid
Kergejõustik
Õppetööks vajalikud vahendid õpilasele
Kergejõustiku harrastaja vajab pikka ja lühikest dressi (vastavalt ilmastikule) ning mugavaid spordijalanõusid.
Naelkingi kasutatakse võistlusspordis.
Õpilane osaleb tunnis korrektses sportlikus riietuses, kannab spordijalanõusid
• hügieenivahendid;
• rätik
Võimalikud ohud staadionil ja spordisaalis
• oda, ketta, kuuli või palliga pihta saamine;
• lihaskramp või –venitus;
• põrutus;
• luumurd;
• kukkumine.
Ennetustegevused riskide vältimiseks
Õpilasele
• Staadionil ja spordisaalis tegutsedes ole tähelepanelik – järgi kehtestatud reegleid,
liigu rahulikult.
• Oda ja palli viska, ketast heida ning kuuli tõuka selleks ettenähtud kohas.
Kettaheitering on võrguga kaitstud.
• Ära torma mõtlemata risti-põiki üle staadioni ega spordisaali.
• Kui on tekkinud mõni (tervise) probleem, pöördu esmaabi saamiseks koheselt õpetaja
poole.
• Pikad juuksed on kinni seotud.
Pallimängud
Õppetööks vajalikud vahendid õpilasele
• sisejalanõud, välisjalanõud (jalgpall staadionil)
• spordiriietus,
• hügieenivahendid,
• rätik.
Võimalikud ohud pallimängudes
• mängijate omavahelised kokkupõrked;
• spordivigastused (liigeste väänamised, lihasvenitused, lihasrebendid, luumurrud);
• peavigastused;
• emotsioonidest tulenev füüsiline vägivald;
• õhupuudus;
• lihaskrambid;
• kukkumised;
• silmavigastus;
• kokkupõrge seinaga.
Ennetustegevused riskide vältimiseks
Õpilasele
• Võimlas tegutsedes ole tähelepanelik – järgi kehtestatud reegleid ja pallimängudesaali
kodukorda.
• Hinda oma võimeid ja hetkeolukorda.
• Järgi õpetaja nõuandeid, korraldusi.
• Pikad juuksed pane patsi.
• Ära tule täis kõhuga kehalise kasvatuse tundi. Samas ole vähemalt 2 tundi enne tundi
söönud.
• Tarbi vedelikku kehalise koormuse ajal.
• Terviseprobleemide korral lõpeta sportimine ja teavita sellest õpetajat.
Suusatamine
Õppetööks vajalikud vahendid õpilasele
• Suusad
o Suuskade valikul lähtuda oma sõidutehnika (uisu- ja klassika) eelistusest või
õpetaja poolt tunnis õpetatava sõidutehnika õppimiseks. Suuskade pikkus peab
vastama õpilase pikkusele. Klassikasuusk valida endast 20-25 cm ja
uisutehnika suusk 10-15 cm pikem.
• Kepid
o Suusakeppide valik sõltub samuti sõidutehnikast. Uisutehnikat kasutades
peaksid suusakepid ulatuma maast kõrvanibuni, klassikatehnika puhul
õlanukini. Õppetundides sobib õpilastel kasutada ka suusakeppe, mille pikkus
ulatub maast 2-3cm üle õlanuki, mis võimaldab harrastada mõlemat sõiduviisi.
• Saapad
o Saapad ei tohi olla kitsad, see soodustab külmetumist. Saapad peavad olema
parajad, et saaks kanda ka paksemaid sokke. Saapad ei tohi varbaid kokku
suruda ega takistada vereringet jalas.
Vajadusel saab õpilane suusavarustust laenutada kooli suusabaasist.
• Riietus
o Riietu mitmekihiliselt!
o Alusriided peavad hoidma keha võimalikult kuivana. Pealisriided peavad
kaitsma tuule, lume ja vihma eest. Talvistes oludes peavad riided olema
piisavalt pikad ja kõiki kehaosi katvad ning piisavalt kerged ega häiriks
liigutuste sooritust.
o Pööra tähelepanu kaela, käte, selja, jalgade, kõrvade, pea kaitsmisele külma ja
tuule eest. Kasuta tuulekindlat mütsi ja kindaid. Sokkidest eelistada
villaseguseid ja froteepõhjadega sokke. Puuvillane tennisesokk ei kuulu
talvevarustuse hulka.
o Kasuta kuivi vahetusriideid.
• hügieenivahendid,
• rätik
Võimalikud ohud suusatamisel
• külmetus;
• kukkumised;
• luumurrud;
• põrutused;
• marrastused;
• varustuse purunemine;
• kaasõpilaste vigastamine suusavarustusega.
Ennetustegevused riskide vältimiseks
Õpilasele
• Riietu nõuetekohaselt.
• Parim kaitse külmetumise vastu on LIIKUMINE.
• Kolonnis sõites hoie vahet, ära sõida teistele otsa ega talla teiste suusakandadel.
• Anna kiirematele teed.
• Mäkke tõusul anna teed laskujale.
• Vali oma pikkusele vastav suusavarustus.
• Laskumisel suuna kepiteravikud taha alla.
• Ole laskumistehnika õppimisel väga tähelepanelik.
• Ole ettevaatlik suusavarustuse transportimisel ega vehi suusakeppidega.
• Vali võimetekohane liikumiskiirus.
• Haigena suusatunnis osalemine on keelatud.
• Tervisehäire korral tule rajalt ära ja teavita õpetajat.
• Jälgi kaasõpilasi ja julgusta väsinuid lõpuni sõitma.
Võimlemine
Õppetööks vajalikud vahendid õpilasele
• korrektne sportlik riietus: lühike dress, võimlemissussid või spordijalanõud;
• pikad juuksed on kinni seotud.
• hügieenivahendid,
• rätik
Võimalikud ohud
• vahendilt kukkumine;
• ebakindel lähteasend ja sooritus, mille tulemusena võib olla väänamine või
kukkumine;
• harjutuse sooritamine kiirustades;
• hoovõtu kiiruse ja äratõuke tugevuse vale arvestamine;
• soorituse nõrk (liiga lühike) ettevalmistus;
• enda oskuste ja võimete ülehindamine.
Võimalikud tagajärjed
• nahavigastused – marrastused, lõikehaavad;
• liigesevigastused – nikastus, nihestus,
• lihase ja kõõlusevigastus – rebend, lihaskramp või -venitus;
• luumurd – randme, küünarvarre, rangluu, õlavarre, sääre- ja reieluu;
• peavigastused – peapõrutus;
• lülisamba- ja vaagnavigastus – kaelaosa, vaagna ja muu lülisamba vigastused;
• siseelundite vigastused – rindkere, kõhu- ja vaagnapiirkonna vigastused.
Ennetustegevused riskide vältimiseks Õpilasele
• Tegutsedes ole TÄHELEPANELIK – järgi kehtestatud reegleid, liigu rahulikult.
• Tee korralik SOOJENDUS – nii väldid lihaste rebenemist.
• KESKENDU harjutusele, ära jutusta vahepeal kaaslasega.
• Harjutust alusta alati lihtsast elemendist minnes JÄRK-JÄRGULT keerulisema pool
• Järgi põhimõtet KERGEMALT – RASKEMALE. Kui harjutus on raske, pöördu
tagasi eelmise harjutuse juurde.
• Kui on tekkinud mõni (tervise) probleem, kutsu koheselt õpetaja.
Ujumine
Õppetööks vajalikud vahendid õpilasele
• pesemisvahendid;
• rätik;
• trikoo/ujumispüksid;
• ujumismüts/pikad juuksed kinni (punu)patsis;
• ujumisprillid.
Võimalikud ohud basseinis
• vee sattumine hingetorru;
• lihaskramp, kukkumine;
• vastu basseini äärt hüppamine;
• teisele ujujale peale hüppamine;
• valel pool ujudes kokku põrkamine teise ujujaga;
• uppumine.
Ennetustegevused riskide vältimiseks
Õpilasele
• Ujulas tegutsedes ole tähelepanelik – järgi kehtestatud reegleid, liigu rahulikult.
• Radadel ujudes kehtib parempoolne liiklus.
• Üle rajapiirete ega risti radadega ujuda ei tohi.
• Sügavasse vette hüpates pead olema kindel, et suudad pärast sukeldumist taas basseini
ääreni ujuda.
• Pea ees on lubatud hüpata ainult stardipukkidelt. Vigurhüpped on keelatud. Samuti ei
tohi hüpata rajapiirde ega redeli suunas.
• Kui vees on tekkinud mõni (tervise) probleem, suundu koheselt basseini äärele ja
kutsu õpetaja. Kui ujumine on raskendatud, haara rajapiirdest ning teavita oma
probleemist õpetajat.
• Ära jookse ujulas, põrand võib libe olla.