Meetmed alaealiste tubakatoodete ja sõltuvusttekitavate ainete tarvitamise tõkestamiseks ja ennetamiseks

Meetmed alaealiste tubakatoodete ja sõltuvusttekitavate ainete tarvitamise tõkestamiseks ja ennetamiseks
  1. Kõikihõlmav laiapõhjaline ennetus – tervisekasvatusalased õppetunnid õppekavas; osalemine TAI koordineeritavas „ Suitsuprii klasside „ võistluses; teemaarutelud ja rühmatööd klassijuhatajate tundides; koostöö politseiga ( loengud, reidid), regulaarne kooli territooriumi valve.
  2. Valikuline ennetus – tugiisiku abi riskigrupi õpilastele; õpilaste ja lastevanemate nõustamine ja teavitamine abi võimalustest.
Mida õpetajad ja kooli töötajad saavad teha:
  • on heaks eeskujuks mittetarvitajatena;
  • teevad omavahel koostööd tõkestamaks keelatud ainete levikut koolis ja kooli ümbruses;
  • rakendavad ennetusalaseid õppemeetodeid ja teemasid eri õppeainetes (keeleõppes, loodusteadustes, ajaloos jne);
  • julgustavad ja innustavad õpilasi ütlema ei suitsule-alkole-narkole (rollimängud, näidendid jne);
  • kaasavad lapsevanemaid (vanemliku eeskuju tähtsus);
  • jagavad kolleegidega häid praktikaid ja metoodikaid ja nõuandeid terviseteemade käsitlemiseks õpilastega.
Vastavalt seadusandlusele ja kooli võimalustele rakendatakse kooli tasandil järgnevaid meetmeid õpilastele, kes rikuvad kooli kodukorra punkt 2. Õpilase õigused ja kohustused- õpilasel on keelatud alkoholi, sigarettide ja narkootikumide omamine, tarvitamine, müümine, vahendamine.
 
MEETMED
  • õpilase seletuskiri;
  • lapsevanema teavitamine;
  • klassijuhataja teavitamine;
  • õpilase nõustamine ja teavitamine (seadusandlus, terviseriskid, abivõimalused);
  • õpilase suunamine eneseanalüüsile (suitsu SWOT, huvitegevuse võimalused);
  • õpilasele kohustusliku lisaülesande andmine (essee, uurimustöö, referaat tervise alal);
  • õpilasega lepingu sõlmimine (eesmärgid, kohustused, vastutus);
  • esildis kooli direktorile käskkirja avaldamiseks;
  • politsei teavitamine;
  • alaealiste komisjoni suunamine.
Meetmete rakendamise eesmärgiks on :
  • õpilase tervisekäitumise alase teadlikkuse avardamine
  • õpilase vastutustunde arendamine
  • õpilase toetamine sõltuvusest vabanemisel ja positiivse mina-pildi kujundamisel
LISAD:
www.youtube.com  „suits 1“ ja „suits 2“ ( suitsetaja õudusunenägu, ei sobi nooremale koolieale)
 

Internetis turvalise suhtlemise meelespea

  1. Ära avalda oma isiklikke andmeid! Nii nagu tänaval ei tohiks võõrale inimesele avaldada oma täisnime, vanust, kodust aadressi, telefoni….nii ei tohi seda teha ka internetis.
  2. Ole viisakas teiste vastu! Internetis suhtlemine ei anna Sulle õigust teistega halvasti rääkida või neid ebaõiglaselt kohelda. Isegi kui Sa ei kirjuta oma nime, on võimalik teha kindlaks, millisest arvutist see kommentaar kirjutatud on.
  3. Ära usu kõike, mida Sa leiad, loed või kuuled internetist! Seal on küll palju kasulikku infot, kuid samas ka palju valet ja laimu. Ole tähelepanelik info suhtes!
  4. Kui näed internetis infot, mis õhutab vihkamist ja vägivalda, siis räägi sellest oma vanematele, õpetajale, koolipsühholoogile või sotsiaalpedagoogile.
  5. Mõtle enne, kui midagi postitad! Kui oled midagi teele pannud, siis seda enam tagasi võtta ei saa. Kõik Su postitused on kättesaadavad.
  6. Kui soovid suhtlusportaali lisada enda fotot, siis mõtle enne, milline foto on sobilik. Ära riputa üles pilti, mille pärast Sul võib häbi olla näiteks oma vanemate ees. Samuti ilma küsimata ära lae internetti fotosid oma sõpradest. Tea, et kõiki pilte on võimalik kopeerida ning Sa ei tea kunagi, kuhu Su pildid võivad edasi sattuda.
  7. Kui täidad profiili, siis tee seda lühidalt. Ära avalda oma isiklikke andmeid.
  8. Ära vasta ebameeldivatele või sündsusetutele kommentaaridele. Sõpradega suheldes vasta läbimõeldult. Tea , et igaüks võib teie juttu lugeda.
  9. Lisa oma sõbralisti vaid inimesi, keda Sa päriselt tunned. Oluline ei ole, kui palju Sa inimesi enda sõbralisti suudad lisada, vaid see, kui palju sul tegelikult on tõelisi sõpru.
  10. Ära hoia mobiilis väga isiklikke andmeid ja fotosid, näiteks oma e-posti salasõnu, pangakoode jne. Hoolitse, et kui Su telefon peaks kaduma või varastatama, ei pääseks keegi kolmas Sinu teistele andmetele ligi. Ära laena oma telefoni teistele, sest väga lihtne on sellelt saata kellelegi ebameeldiv sõnum või tellida helin, foto, mille eest Sina pead pärast vastutama ja tasuma.
  11. Enne, kui tellid mõne pildi või helina, loe hoolikalt kõik tingimused läbi. Eriti pööra tähelepanu väikeses kirjas kirjutatud infole, siis on kindel, et sind ei oota hiljem mõni ebameeldiv üllatus. Näiteks, et sms, mis sa arvasid maksvat 5 krooni, oli hoopis 50 krooni.
  12. Ära kiusa kedagi ebameeldivate sõnumitega või vastamata kõnedega.

Kuidas ära tunda küberkiusamist?

Küberkiusamine on koolikiusamise üks vorm, mille eripäraks on kõikvõimalike elektrooniliste suhtlusvahendite kasutamine ( mobiiltelefon, kaamera, interneti suhtluskeskkond).
Küberkiusamine on :
  • Ähvardavate, õelate e-kirjade, tekstisõnumite, teadete jne.korduv saatmine.
  • Isikliku info väljameelitamine kelleltki ning selle levitamine vastu tema tahtmist.
  • Enese kellegi teisena eksponeerimine ( murdes sisse tema elektroonilisse kirjakasti, vale nime all esinemine, ebaõigete e-kirjade ja sõnumite saatmine).
  • Internetikeskkondade ( koduleht, suhtluskeskkond) loomine kaaslase üle naermiseks, alavääristamiseks või vaenu õhutamiseks.
  • Tavaliselt on kiusajaid/ähvardajaid mitu.
Soovitused kiusamisega toimetulekuks – mida teha!
  • Räägi sellest usaldusväärse isikuga ( õde, vend, sõber, klassikaaslased, vanemad, kooli töötajad jne.)
  • Teata kiusamisest oma vanematele ning arutage, mida teha.
  • Teavita vägivallajuhtumist kooliga seotud isikuid ( klassijuhataja, psühholoog, sotsiaalpedagoog, kooliarst, direktor jne.)
  • Pöördu abi saamiseks internetikeskkonna haldaja poole.
  • Pöördu spetsialistide poole nõustamis-ja tugikeskustes.
 
 

Lasteombudsmani soovitused kiusamise vähendamiseks 

 

Kiusatava õiguste eest seismisel ja kiusamise vähendamisel on palju kaugeleulatuvam mõju kui konkreetse lapse kaitsmine või koolis sõbraliku õhkkonna loomine. Seistes kiusatavate eest ja aidates kiusajatel kiusamist lõpetada, kaitseme vägivallavaba, sallivusel ja üksteise austamisel põhinevat ühiskonda.

Täpsem info: http://lasteombudsman.ee/koolikiusamine/ 

 

Iseloomustuse kirjutamine

Iseloomustus on
  • psühholoogilis/pedagoogilise sisuga;
  • õpilase individuaalseid omadusi, käitumis-, õpiviisi kirjeldav;
  • objektiivset informatsiooni edastav dokument;
Iseloomustuse eesmärk on
  • pöörduda abi saamiseks kooliväliste institutsioonide poole taotlusega;
  • leida iseloomustuses kirjeldatud probleemolukorrale, mis halvendab õpilase positiivses suunas arengut, lahendus;
  • muuta/ kohaldada õpitingimusi ekspertuuringutest ja -otsustest lähtuvalt.
Millisele institutsioonile?
• KOV (koh.omav.-le)- (juhul kui kooli rakendatavad meetmed ei avalda mõju või neid ei ole võimalik rakendada põhjusel, et kool ei saa õpilase või vanemaga kontakti);
• psühhiaatrilisele teenistusele;
• nõustamiskomisjonile.
 
Millise juhtumi puhul on vaja?
• kui individuaalsel õpivõimel ja ÕK nõuetel puudub vastavus (õppeedukus!);
• käitumismuutusi põhjustavate probleemide selgitamisel
    • KNS-i (kesknärvisüsteem) funktsioonide kahjustusest lähtuvalt;
    • isiksuse omadustega seonduvalt;
    • emotsionaalse seisundiga seonduval;
    • tervisliku seisundiga seonduvalt (haigus, puue, koormusetaluvus nõrk);
    • sõltuvusainete tarbimisest lähtuvalt;
    • koolikohustuse mittetäitmise tõttu;
    • õigusrikkumisest lähtuvalt;
    • ebastabiilne kodu.
Taotletavad lahendused

• LÕK (lihtsustatud ÕK);

• koduõpe (tervisliku seisundi tõttu);

• väikeklass;

• üks ühele õpe;

• koolivahetus;

• õigusrikkumise menetlemine (alaeal.kom.);

• koduse olukorra stabiliseerimine (KOV sotsiaaltalituse teavitamine);

 

Iseloomustuse struktuur
• pealkiri;
• isikuandmed: ees- ja perekonnanimi, vanus,klass, elukoht, vanemad, senine haridustee;
• iseloomustuse koost.põhjus (õpioskused?, koolivalmidus?, õppevorm?);
• teadaolevad ohutegurid või vastavate andmete puudumine (kahjustused, traumad, vanemate alkoholism, narkomaania, perevägivald);
• õppeedukus ja õppetöösse suhtumise väljendumine, oletavad põhjused;
• võimete ja huvide väljendumine;
• aktiivsus väljaspool koolitööd;
• üldise kõneseisundi, taju, mõtlemise, mälu, tähelepanu, töövõime kirjeldus;
• läbisaamine kaaslastega (tõrjutud, kiuslik, endassetõmbunud);
• kasvatuskorrektsiooni vajadus ja vastavad ettepanekud;
• koostöö perega;
• ülevaade koolisiseselt rakendatud meetmete tõhususest;
• pedagoogilised soovitused (väikeklass, koduõpe, LÕK, tervisekontroll jne);
• iseloomustuse koostamise aeg ja koostaja nimi; 
• lõpliku struktuuri kujundab kirjutaja vastavalt väljakujunenud olukorrale ja eesmärgil.
Iseloomustus lähtub alati lapse individuaalsusest tervikuna ja seetõttu ei kirjutata seda punktide kaupa, vaid teksti loob ja kujundab kirjutaja ise.
Eetilised lähtekohad
• iseloomustuse kirjutamine eeldab lapse pikemaajalist tundmaõppimist koolisiseselt (vaatlusandmete, kirjatööde jms analüüs, koostöö tugikeskusega, koduga)
• andmed esitatakse pädevalt ja moonutamata (nt probleemsituatsiooni ilustamata kirjeldus)
• andmed esitatakse hinnanguvabalt lähtudes tasakaalustatuse printsiibist
 
Parim soovitus hea iseloomustuse kirjutamiseks - kui alustad kirjutamist, siis tee seda algusest lõpuni kaine mõistuse ja sooja südamega.
 Kasutatud allikad
Seadusaktid (PGS; Lastekaitseseadus; Nõustamiskomisjoni määrus)
Mahena suvekoolituse materjalid 2010