Spetsialistid

Klassijuhataja

Klassijuhataja on õpilase ja tema erivajaduste esmane märkaja koolis. Õpilaste toetamiseks ning erivajaduste märkamiseks viib klassijuhataja läbi järgmiseid tegevusi:

Aineõpetaja

Õpilase toetamiseks ning erivajaduste märkamiseks viib aineõpetaja läbi järgmiseid tegevusi:

• õpilaste õppimise suunamine;
• õppetundide ja õppevahendite ettevalmistamine;
• ainetundide läbiviimine parimal võimalikul tasemel;
• õpilaste ettevalmistamine eksamiteks, referaatide ja uurimistööde kaitsmiseks, olümpiaadideks, konkurssideks, spordivõistlusteks;
• õpilaste õpitulemuste analüüsimine ja tagasiside andmine;
• õpilaste juhendamine konsultatsioonides ja täiendavas õppetöös;
• reeglite kehtestamine õppetööks;
• pideva puuduja märkamine, klassijuhataja informeerimine;
• suhtlemine klassijuhatajaga ja vajadusel lastevanematega;
• koostöö tugikeskusega;
• tuginõukogudes ja ümarlaudades osalemine.

Tugikeskuse juhataja

Tugikeskuse juhataja aitab kaasa õpilase ühiskonda integreerumisele - kohanemis-, käitumis- ja õpiprobleemidega õpilaste ning nende vanemate sotsiaalsele tegutsemisvõimele ja toimetulekule. Loob vajadusel võrgustiku last ümbritsevate ametkondade vahel (nt lastekaitse-, sotsiaalhoolekande- ja korrakaitsesüsteemi vahel), korraldab võrgustikutööd kooli tasandil (abivajava õpilase probleemiga tutvumine, vastava koolispetsialisti juurde suunamine, protsessi jälgimine, juhtumi arendamine ja lõpetamine); koostöö valla võrgustikuga.

• hariduslike erivajadustega õpilaste (HEV) õppe koordineerimine, toetades ja juhendades õpetajat haridusliku erivajaduse väljaselgitamisel ning tehes koostöös tugispetsialistidega õpetajale, vanemale ja direktorile ettepanekuid edaspidiseks pedagoogiliseks tööks, koolis pakutavate õpilase arengut toetavate meetmete rakendamiseks või täiendavate uuringute läbiviimiseks;
• tugikeskuse töö koordineerimine, tugikeskuse tööplaani koostamine kooskõlas kooli õppekava, arengukava ja tööplaaniga;
• juhtkonna töös osalemine ja kooli arengu toetamine;
• lapse lähikeskkonna uurimine olemasolevate ressursside ja riskide leidmiseks, sidepidamine kooli ja kodu vahel;
• õpilaste, lapsevanemate ja õpetajate nõustamine koostöös kooli tugipersonaliga koolis esinevate probleemide valdkonnas (koolivägivald, korrarikkumised, õppeedukuse langus, konfliktid õpilaste ja õpilaste-õpetajate vahel);
• kasvatustööd ja õpiedukust toetavate loengute/koolituste korraldamine õpilastele, õpetajatele ja lapsevanematele;
• preventiivse töö korraldamine.

Psühholoog

Psühholoogi töö eesmärgiks on haridusasutustes õppivate laste arengu toetamine koostöös lapsevanemate ja haridustöötajatega, kaasates vajadusel teiste erialade spetsialiste. Koolipsühholoog hindab laste arengut mõjutavaid tegureid, kavandab ja viib läbi sekkumisi. Koolipsühholoog teeb koostööd sotsiaalpedagoogi, eripedagoogi ja teiste kooli tugispetsialistidega ning erinevate haridus-, meditsiiniasutuste ja sotsiaalhoolekandesüsteemiga, suunates õpilasi vajadusel sinna abisaamiseks. Koolipsühholoog nõustab ja konsulteerib lapsevanemaid ning abistab kooli töötajaid laste edasijõudmise kindlustamisel ja organisatsiooni kui terviku parema funktsioneerimise tagamisel:

• pakub tuge psühholoogiliste probleemide lahendamisel (suheteprobleemid, probleemid peres, käitumisprobleemid, kohanemisraskused, toimetulek ärevuse, hirmude ja koolistressiga)
• aitab arendada õpioskusi
• pakub teavet erinevate abi ja info saamise võimaluste kohta
• suunab vajadusel edasi teiste spetsialistide juurde koolis (sotsiaalpedagoog, logopeed, eripedagoog) või väljaspool kooli (psühhiaatrid, psühhoterapeudid)

Sotsiaalpedagoogid

Kooli sotsiaalpedagoogide töövaldkonna laiem eesmärk on kooli kogukonna liikmete heaolule ja paremale toimetulekule kaasaaitamine.

Sotsiaalpedagoogide töö põhisuunad:

• aitab luua toimivat võrgustikku õpilase paremaks toimetulekuks koolis, edendamaks õpilase sotsiaalset ning akadeemilist edu;
• toetab õpilase sotsiaal-emotsionaalset kohanemist koolis perekonnas ja ühiskonnas;
• loob partnerlussuhte pere ning kooli vahel arendamaks ühist lähenemisviisi, mis edendaks õpilase sotsiaalset kompetentsust ja õpimotivatsiooni;
• aitab leida sekkumisi ja ennetusstrateegiaid, mis edendavad positiivseid haridustulemusi kõikidel õpilastel;
• viib läbi temaatilisi klassijuhatajatunde;
• tegeleb juhtumitega algusest lõpuni;
• jälgib koolikohustuse täitmist, teeb koostööd klassijuhatajatega;
• viib läbi nõustamisi;
• osaleb tuginõukogudes;
• tugikavad – tugiisiku töö;
• teeb koostööd Rae valla ja Tallinna linna lastekaitsetöötajatega;
• esindab Rae valla alaealiste komisjonis Jüri Gümnaasiumi õpilasi;

Eripedagoog

Eripedagoogi üks peamistest tööülesannetest on märgata õpilase hariduslikku erivajadust, lähtuvalt sellest aidata leida sobiv viis õpilasel oma erivajadusega toime tulla ning nõustada pedagooge ja lapsevanemaid. Vajadusel leiab eripedagoog õpilase probleemi lahendamiseks abi ka väljastpoolt kooli. Varajane märkamine ja sekkumine annavad õpilasele võimaluse õppida võimetekohaselt ja saada õppeprotsessidest positiivne edutulemus. Eripedagoog:

• töötab õpetaja ja/või teiste spetsialistide poolt tugisüsteemi suunatud õpilasega individuaalselt, selgitamaks välja õpilase erivajaduse iseärasus ning otsib koostöös teiste spetsialistidega õpilasele sobiva viisi probleemi lahendamiseks
• viib läbi erivajadusega õpilaste individuaal- ja rühmatunde;
• nõustab pedagooge ja lapsevanemaid haridusliku erivajadusega õpilaste probleemidele lahenduste leidmisel;
• annab pedagoogile võimaluse saata õpilane kokkulepitud perioodiks omandama teadmisi ja õpioskusi eripedagoogi juures.

Logopeed

Logopeed juhib koolis logopeedilise õpiabi rühmade tegevust. Logopeedilise tegevuse eesmärk koolis on toetada lapse arengut õpiprotsessis ja aidata tal saavutada riikliku õppekava nõuetele vastavaid õpitulemusi. Logopeed:

• teeb koostööd aineõpetajate, lapsevanemate ja teiste erialaspetsialistidega eesmärgil leida parimad võimalused lugemis-, kirjutamis- ja kõneraskustega õpilaste õpetamiseks;
• selgitab õppeaasta lõpus ja järgmise õppeaasta algul välja logopeedilist õpiabi vajavad õpilased I-III kooliastme ulatuses;
• viib läbi logopeedilise õpiabitunde;
• annab konsultatsioone õpetajatele, õpilastele, vanematele;
• teeb ettepanekuid diferentseeritud hindamise vajaduse kohta kõneravi saavatel õpilastel emakeeles ja koostab selle otsuse emakeele õpetajaga.

Abi- ja asendusõpetajad

• asendavad puuduvaid õpetajaid õppetundides;
• osalevad ainetundides aineõpetaja abistajana või teise õpetajana;
• toetavad õpilasi õppetundides nii individuaalselt kui ka suuremale grupile suunatult;
• suuremat abi vajavate õpilaste toetamisel on võimalik õpilast ka klassist väljaspool individuaalselt juhendada.

Karjäärinõustaja

Karjäärinõustaja toetab inimesi karjääriplaneerimisel, aidates neil suurendada teadlikkust iseendast, haridus- ja tööturuvõimalustest, püstitada eesmärke ning kavandada tegevust nende saavutamiseks. Üldjuhul toimub nõustamine individuaalvestlusena, kuid sageli töötatakse ka rühmadena. Peale otsese klienditöö valmistab karjäärinõustaja ette metoodilist materjali ning kogub ja analüüsib klientidelt saadud tagasisidet. Tähtsal kohal on õpilaste, õpetajate ja lapsevanemate teavitamine karjääriteenustest. Karjäärinõustaja ülesanded:

• Individuaalne karjäärinõustamine;
• Grupinõustamine;
• Koostöös karjäärimeeskonnaga karjääriplaneerimise alaste ürituste korraldamine ja läbiviimine;
• Osalemine karjääriteenuste arendustegevuses.

Õpiabirühma õpetaja

Õpiabirühma õpetaja on eripedagoogilise lisakoolituse läbinud klassi- või aineõpetaja. Õpiabiõpetaja:

• parendab õpiraskustega õpilase psüühiliste protsesside arengut (taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kõne ja suhtlemine, psühhomotoorika, tunde- ja tahtevald);
• õpetamine toimub läbi erimetoodiliste võtete ja diferentseeritud töö;
• nõustab klassijuhatajaid, aineõpetajaid, lapsevanemaid;
• toetab õpiprotsessi;
• lähtub õpilase eripärast ja erivajadustest;
• teeb koostööd aineõpetajatega, klassijuhatajatega, lapsevanematega.

Pikapäevarühma kasvataja

Pikapäevarühma kasvataja viib läbi erinevaid tegevusi ning koordineerib huvialaringidest osavõttu. Pikapäevarühma töö üheks osaks on tunnis pooleli jäänud tööde lõpetamine ning koduste tööde tegemine.

• pikapäevatöö planeerimisel ja korraldamisel juhindub kasvataja Jüri Gümnaasiumi õppe- ja kasvatustegevuse üldistest eesmärkidest, pikapäevarühmas käivate õpilaste ealistest ja individuaalsetest iseärasustest ning lastevanemate põhjendatud soovidest;
• pikapäevarühma kasvataja koostab igal õppeaastal oma rühma päevakava võttes aluseks Jüri Gümnaasiumi päevakava ning esitab selle 10.septembriks tugikeskuse juhatajale;
• Stuudiumi e-päevikusse kannab pikapäevarühma kasvataja õpilaste kohalkäimise tähega „√" ning tunnisisu.

Kooli tervishoiutöötaja

Koolitervishoiu eesmärgiks on edendada iga õpilase optimaalset kasvamist ja arenemist, vastavalt tema sünnipärastele eeldustele, kasvukeskkonnale ja geneetilisele omapärale. Selline plaanipärane tegevus loob võimaluse terveks ja täisväärtuslikuks täiskasvanu eluks. Kooli tervishoiutöötaja juhindub tervishoiuteenuse osutamisel mitmetest Eesti Vabariigi õigusaktidest, mis reguleerivad kooli tervishoiuteenust ning nende põhjal asutusesiseselt koostatud ameti- ja tegevusjuhenditest. Kooli tervishoiutöötaja teeb koostööd lastevanemate, koolipsühholoogi, sotsiaalpedagoogi ja teiste kooli tervisenõukogu liikmetega avastamaks lapsi, kes vajavad toetamist ja suunamist ning osaleb kooli tervisenõukogus laste ja koolitöötajate tervist toetavate meetmete rakendamisel.

• kooli tervishoiuteenuse osutaja ülesandeks on õpilaste tervisliku seisundi jälgimine, tervisliku eluviisi kujundamine, haigestumiste ja krooniliste haiguste ennetamine, tervisliku koolikeskkonna loomises osalemine ning vajadusel vältimatu abi osutamine;
• tervishoiutöötaja poolt teostatav tervisekontroll toimub kindlaksmääratud vanuses neljal korral (1., 4., 7., ja 11. klassis), ülejäänud kooliaja kestel läbiviidavad tervisekontrollid teostatakse perearsti poolt;
• lisaks kuuluvad koolitervishoiutöötajate töökohustuste hulka tervisekaitse alased tegevused, sh õpilaste vaktsineerimine vastavalt riiklikule immuniseerimiskavale;
• õpilastele esmaabi osutamine haigestumiste või vigastuste korral on koolitervishoiutöötajate igapäevatöö loomulik osa;
• samas õpetab tervishoiutöötaja esmaabi andmist õpilastele ja viib läbi esmaabiringide tööd;
• lisaks planeeritud tegevusele tuleb sageli olla lihtsalt lapse ja vanema mure ärakuulaja või anda abi tervisehäirega õpetajale.

Füsioterapeut

Füsioterapeut on kõrgharidusega vastava teoreetilise ning praktilise väljaõppe saanud spetsialist, kes tegeleb liigutuste funktsiooni hindamise ja taastamisega. Füsioterapeut:

• hindab tugi-liikumisaparaadi seisundit;
• koostab spetsiaalse programmi kehaliseks tegevuseks, mis vastab õpilase vajadustele ja on talle jõukohane;
• jälgib õpilase arengut kokkulepitud perioodi ja muudab eelnevalt koostatud programmi, kui see on vajalik;
• aitab perekonnal aru saada õpilase probleemidest ning mõista, kas ja millal on vaja pakkuda abi;
• annab soovitusi, milliste teiste erialaspetsialistide poole pöörduda probleemi paremaks lahendamiseks;
• juhendab kehalise kasvatuse õpetajaid erivajaduse märkamiseks ning õige programmi rakendamiseks

Tugiõpilased

• Jüri Gümnaasiumis on loodud oma kooli sisene tugiõpilasliikumine. Tugiõpilaste peamisteks ülesanneteks on aidata algklasside õpilastel koolieluga paremini kohaneda. Üheskoos püütakse märgata ja lahendada koolis esinevaid probleeme, samuti on tugiõpilane hea abiline klassijuhatajale;

tugiõpilased aitavad klassiõhtute korraldamisel, loevad kord kuus tugiklassile muinasjutte või teevad teatrit ning käivad vähemalt kord nädalas kuulamas oma tugiklassi muresid ja elavad kaasa nende rõõmudele. Omakeskis jagavad tugiõpilased kogemusi ja arutlevad kooliga seotud aktuaalsetel teemadel, erinevate ettevõtmistega pööravad koolikaaslaste tähelepanu probleemidele ja ka koolis juhtunud ilusatele asjadele.