Töövormid

Töö andekatega

Andekate õpilaste puhul tagatakse talle vajaduse korral individuaalse õppekava rakendamine ning täiendav juhendamine aineõpetajate poolt aineringide töös.
  • I ja II kooliastmes toimub töö andekate õpilastega üldjuhul klassi- või/ja aineõpetaja juhendamisel – keerukama raskusastmega ülesanded, kaasahaaramisvõimalused ainetundides (õpilane suunatakse omandatud materjali rakendama, kaaslastele selgitusi jagama ja näiteid välja töötama, tasemelt tugevamaid ja loovuse rakendamist nõudvaid ülesandeid lahendama). Tööd andekate õpilastega koordineerib I ja II kooliastme õppedirektor. Klassiõpetajate ja vanemate koostöös suunatakse õpilasi osalema Tarkade Klubi aineringides.
  • III kooliastmes koostatakse väljakujunenud andekale õpilasele individuaalne õppekava toetamaks tema ainealast arengut arvestades ka kooliväliseid andekust toetavaid tegevusi, kooli esindamist olümpiaadidel ning erinevatel võistlustel. Individuaalsete õppekavade koostamist koordineerib III kooliastme õppedirektor.
  • Gümnaasiumis koostatakse väljakujunenud andekale õpilasele individuaalne õppekava toetamaks tema ainealast arengut arvestades ka kooliväliseid andekust toetavaid tegevusi, kooli esindamist olümpiaadidel ning erinevatel võistlustel. Individuaalsete õppekavade koostamist koordineerib gümnaasiumi õppedirektor.

Logopeediline õpiabi

Toimub töö logopeedilist abi vajavate õpilastega.
  • logopeed selgitab koostöös klassiõpetajatega välja abi vajaduse kasutades selleks erinevaid meetodeid (nt diagnoos-etteütlus). Logopeedilist õpiabi vajavate õpilaste hulka alates teisest klassist kuuluvad need lapsed, kellel on väljendunud kõnepuue või lugemis- ja kirjutamisraskused;
  • logopeedilise õpiabitunnis korrigeeritakse kõnepuudeid ja arendatakse suulist ja kirjalikku kõnet lähtuvalt kõnepuude mehhanismist või olemusest;
  • erilise tähelepanu alla võetakse esimeses klassis õppivate õpilaste õpieelduste väljaselgitamine ja õpiabi planeerimine, et toetada lugemis- ja kirjutamisoskuse väljakujunemist. Lugemisoskuse arendamiseks on 1. klassi õpilastel võimalus osaleda lugemisringi töös.
  • logopeedilised õpiabitunnid toimuvad rühmades (üldjuhul 6 õpilast rühmas) vastavalt vajadusele. Tunnid toimuvad kuni kaks korda nädalas vastavalt juhtkonna poolt kinnitatud tunni- ja tööplaanile. Rühmatunni kestus on üks akadeemiline tund.

Eripedagoogiline õpiabi

Eripedagoogilist õpiabi viivad läbi eripedagoog ning vastava eripedagoogilise täiendkoolituse läbinud klassi- ja aineõpetajad. Õpiabitundides viiakse läbi järgmisi tegevusi:
  • arendatakse kognitiivseid oskusi;
  • kujundatakse ja arendatakse eripedagoogiliste võtete abil õpioskusi ja õpivilumusi.
  • õpiabirühma tunnid toimuvad vastava ainetunni ajal, milles õpilasel täheldatakse raskusi. Vajadusel võib tunde läbi viia ka pärast õppetunde;
  • õpilasele koostatakse õpiabitundideks individuaalne õppekava lähtudes vastava klassi klassi- või aineõpetaja töökavast;
  • õpiabirühma rühmatäituvus on üldjuhul 6 õpilast;
  • õpilane võetakse õpiabirühma vastu individuaalse arengu jälgimise kaardi alusel tugikeskuse juhataja ettepanekul ja kooli direktori otsusel;
  • kooli direktori otsusega mittenõustumisel on lapsevanemal õigus otsus vaidlustada kümne tööpäeva jooksul arvates päevast, mil ta sai eelpool nimetatud otsusest, saates kooli direktorile sellekohase kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teate. Lapsevanema poolt teate saatmisel õpilast õpiabirühma vastu ei võeta.

Individuaalsed õppekavad

  • kool võib teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas. Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes kooli õppekavaga või riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine, tuleb õpilasele koostada riiklikes õppekavades sätestatud korras individuaalne õppekava.
  • kui haridusliku erivajadusega õpilasele koostatud individuaalse õppekavaga nähakse ette riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine, võib individuaalset õppekava rakendada nõustamiskomisjoni soovitusel;
  • individuaalse õppekava koostamisel kaasatakse õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem ning vajaduse kohaselt õpetajaid ja tugispetsialiste;
  • 9.klassi klassikursuse kordajale koostatakse õppeaasta alguses individuaalne õppekava eesmärgiga keskenduda nõutavate õpitulemuste saavutamisele ainetes, mille aastahinne oli õpilasel „puudulik“ või „nõrk“;
  • individuaalne õppekava koostatakse kõikidele õpilastele, kes õpivad õpiabirühmas;
  • individuaalne õppekava koostatakse väljakujunenud eriandekale õpilasele vastavalt andekuse liigile:
  • eriandekus (matemaatilis-loogiline, keeleline ehk lingvistiline, naturalistlik);
  • kehalis-kinesteetiline eriandekus (keha, liikumise kontroll, käeline osavus, füüsiline väledus ja tasakaal; silma-keha kontsentratsioon);
  • muusikaline eriandekus. Musikaalsed võimed, heli teadvustamine, hindamine, kasutamine, tonaalsete ja rütmiliste mustrite äratundmine, mõistab suhet heli ja tunnete vahel.

Konsultatsioon ja järelevastamine

  • kool tagab õpilasele, kellel tekib ajutine mahajäämus eeldatavate õpitulemuste saavutamisel, täiendava pedagoogilise juhendamise väljaspool õppetunde;
  • vähemalt kord nädalas on igal õpetajal kindel konsultatsiooniaeg, mis avalikustatakse kooli kodulehel. 1.-5. klassideni toimub konsultatsioon ja järelevastamine aineõpetaja juures, 6.-12. klassides toimub konsultatsioon aineõpetaja juures. Järelevastamine toimub vastavalt aineõpetajaga kokkuleppele, kas aineõpetaja juures või järelevastamiste ruumis.

Tugiisikud

Tugiisikud määratakse õpilasele üldjuhul toeks õppetöös ning kontaktipidamiseks kooli ja kodu vahel, juhul kui õpilane vajab lisatähelepanu.
Tugiisikuks võib olla nii tugikeskuse liige, klassijuhataja, aineõpetaja kui ka mistahes sobiv koolitöötaja, kui selliselt on kokkulepitud pere ning tugiisikuga. Tugiisik määratakse õpilasele kas konkreetseks perioodiks või kooliaasta lõpuni.
 
Tugiisikute ülesanded:
  • jälgib tuginõukogus saavutatud kokkulepete täitmist, tugikava toimimist;
  • jälgib õpilase käitumist tunnis ja vahetunnis;
  • jälgib õpiedukust, koolikohustuse täitmist;
  • teeb õpilaste toetamiseks koostööd kodudega;
  • vajadusel nõustab õpilast.
Juhul kui õpilasel on IÕK:
  • on kontaktisik kooli ja kodu vahel;
  • võtab vaheajal ühendust õpilase koduga, et juhtida tähelepanu puudulikele veeranditulemustele ning parandamisvõimalustele;
  • teeb IÕK jooksul individuaalset tööd õpilasega, kes vajab IÕK täitmiseks lisatoetust;
  • teeb IÕK lõppedes kokkuvõtte koostöös klassijuhataja, õpilase ja koduga;
  • teeb asjakohaseid ettepanekuid IÕK muutmiseks või jätkamiseks;
  • kogub aineõpetajatelt infot IÕK-de täitmise kohta. 

Väikeklassid

Väikeklassi võetakse vastu või viiakse üle õpilane, kellel on raskest kroonilisest psüühikahäirest tulenev püsiv normikohasest erinev käitumismuster ja/ või õpivõime langus, mis takistavad õpilase enda ja teiste õpilaste õppimist ning ohustavad turvalisust tavaklassis (näiteks autismi spektri häired, sõltuvushäired, aktiivsus- ja tähelepanuhäired/keskendumisraskused, füüsiline vägivaldsus kaaslaste suhtes, agressiivsus keskkonna suhtes) või kes on lastepsühhiaatri poolt suunatud pikaajalisele rehabilitatsiooniteenusele. Väikeklassi võetakse vastu või viiakse üle õpilane tähtajaliselt, mille määrab riiklik nõustamiskomisjon. Väikeklassi klassitäitumuse piirnorm on neli õpilast. Väikeklassi tunnijaotusplaan koostatakse konkreetsete õpilaste vajadustest lähtuvalt, kuid mitte alla 20 õppetunni nädalas. Väikeklassi tunniplaan on osa kooli üldisest tunniplaanist. Väikeklassis õpetamisel kasutatakse erivajaduse spetsiifikast tulenevat eripedagoogilist õppemetoodikat. Kool tagab õpilasele rehabilitatsiooniplaani või sotsiaalprogrammi rakendamise või ravikuuri kättesaadavuse lapse psühhosotsiaalseks abistamiseks ning käitumise korrigeerimiseks.
 

Lihtsustatud õppekava lihtsustatud õppe tasemel

Õpilase arengu toetamiseks on kodu ja kooli koostöös ning nõustamiskomisjoni soovitusel õpilasel võimalik õppida lihtsustatud õppekava alusel. Lihtsustatud õppekava järgi õppijad on üldjuhul kaasatud  tavaklassi ainetundidesse.  Õpilasele, kes õpib lihtsustatud õppekava alusel klassis, kus õppetöö toimub Põhikooli riikliku õppekava alusel, koostatakse individuaalne õppekava vastavalt Põhikooli lihtsustatud riiklikule õppekavale.
 

Nõustamine

Toimub nii psühholoogiline, sotsiaalpedagoogiline kui ka eripedagoogiline nõustamine, kus kaasatakse vajalikud osapooled (õpilane, lapsevanem, õpetaja). Nõustamise liigid:
  • grupi- ja individuaalnõustamised;
  • perenõustamised;
  • vestlused;
  • tuginõukogud;
  • konfliktilahendused;
  • situatsioonilahendused;
  • ümarlauad, vajadusel kaasatakse spetsialiste väljastpoolt kooli;
  • enim käsitletavad teemad: suhtlemine ja suhted, käitumine, konfliktid, kiusamine, stress, kriis, hariduslikud erivajadused, õpiedukus, õpioskused, edasiõppimine- ja kutsesuundumus, võimed, uimastid, koolikohustus, terviseprobleemid.

Karjääriteenused

  • kolme etapiline karjäärinõustamine 9. ja 12. klassidele:
    • vaimse võimekuse testide läbiviimine
    • testide analüüsimine ja tagasiside andmine
    • individuaalne karjäärinõustamine karjäärikoordinaatori ning psühholoogi poolt;
  • karjääriõppe tegevused ja teemad kavandatakse kooli üldtööplaanis, klassijuhatajate ja karjäärikoordinaatori töökavades ning erinevate õppeainete ainekavades;
  • karjääriõppe eesmärgid: aidata õpilastel arendada teadlikkust iseendast;
  • anda teavet muutuvast töömaailmast, elukutsetest ja õppimisvõimalustest;
  • kujundada hoiakuid ja toimetulekuoskusi, mis soodustavad kaasaegsesse töömaailma sisenemist, karjääriotsuste tegemist ning eneseteostust;
  • karjääriteenuse kaudu aidatakse õpilasel saada tuge, kui õpilane vajab abi või nõu suuna või valikainete valikul, oma tuleviku ja karjääri planeerimisel, kui õpilane kahtleb oma valitud suuna sobivuses, oma õpingute ühildamisel õppekavavälise tegevusega, individuaalsel õppekaval õppimise ja individuaalse õppekava taotlemise kohta, õppekavavälise tegevuse või õppimise otsimise kohta, eneseanalüüsi koostamisel ning vestlusteks valmistumisel gümnaasiumisse astumiseks;
  • karjääriõppe korralduskava prioriteedid: keskenduda karjääriõppe terviklikkuse saavutamisele, parendada karjääriõppe kvaliteeti, suurendada õpilaste huvi oma karjäärikujundamisega seotud teemade vastu, püüda pakkuda õpilastele valikuvõimalusi osaleda erinevates karjääriplaneerimist toetavates tegevustes;
  • tegevused: karjääriõpetus läbiva teemana ainetundides, teemakohased loengud, karjääriteemalised õpitoad, õppekäigud ettevõtetesse, temaatiline nädal, karjääriblogi kooli veebilehel, karjääriinfonurk õpetajate toas, karjääriinfonurk õppekirjanduse kogu ruumides, karjääriinfo stend, õpilasalgatused, koolide külastus, rahvusvahelised projektid, temaatiliste joonistuste, plakatite, fotode konkursid, võimete ja muud kutsesobivus testid, infomessidel osalemine, tegevuse kajastamine kooli veebilehel ja koolilehes rollimängud nooremate klasside õpilastele, ametipäevad, õpilaslaat, vilistlaste käekäigu kaardistamine, kohtumised erinevate ametite esindajatega, personaalne ja grupinõustamine, temaatilised klassijuhatajatunnid, lastevanemate koosolekud.

Töö käitumisprobleemidega õpilastega

Eesmärgiga mõjutada õpilasi kooli kodukorra kohaselt käituma ja teistest lugu pidama ning ennetada turvalisust ohustavate olukordade tekkimist koolis, võib õpilase suhtes rakendada põhjendatud, asjakohaseid ja proportsionaalseid tugi- ja mõjutusmeetmeid.
Õpilasele rakendatakse tugi- ja mõjutusmeetmeid, kui ta eksib kodukorra, Eesti Vabariigi seaduste või üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide vastu.
Rakendatav meede sõltub eksimusest ja õpilase varasematest korrarikkumistest.
  • suuline märkus, kirjalik märkus õpilaspäevikus või Stuudiumis;
  • õpilase selgituskiri, mida kasutatakse ainult asutusesiseselt tugi- või mõjutusmeetme rakendamise määramiseks;
  • esildis kooli kodukorra rikkumise kohta, rikkumise olemusest ning varasematest esildistest sõltub edaspidine tegevus;
  • õpilase käitumise arutamine vanemaga, koostöö planeerimine, ühiste seisukohtade võtmine, tegevusplaani elluviimine ning analüüs;
  • käitumishinde alandamine;
  • direktori käskkiri (kolm direktori käskkirja õppeaasta jooksul karistamiste kohta on aluseks õppeaasta mitterahuldavale käitumishindele);
  • õpilasele tugiisiku määramine, tugikeskuse spetsialisti teenuse osutamine, õpilase toetamine, nõuandmine, nõustamine, suunamine, õpimotivatsiooni tõstmine ning enesehinnangu tõstmine;
  • õpilase nõustamine tuginõukogus, koos tugikava koostamisega. Põhikooli õpilasele koostatakse tugikava koostöös lapsevanemaga, kus on märgitud ära nii tegevused, vastutused kui ka tähtaeg ning perioodi lõppedes analüüs. Gümnaasiumi õpilase puhul võib tuginõukogu läbi viia ning tugikava koostada ka koostöös klassijuhatajaga;
  • õpilase poolt aruandmine kooli nõukojas,
  • õpilase poolt aruandmine õpilasesinduse juhatuses, eakaaslaste poolse mõju avaldamiseks ning tähelepanu juhtimiseks muutust vajavatele tegevustele;
  • õpilasega tema käitumise arutamine direktori või õppedirektori juures;
  • nõustamiskomisjoni suunamine, sobivaima õppevormi leidmiseks;
  • õigusrikkumise korral taotluse esitamine politseisse,
  • koolist väljaarvamine vastavalt kehtivale Haridus- ja teadusministri määrusele,
  • esemete, mida õpilane kasutab viisil, mis ei ole kooskõlas kooli kodukorraga, kooli hoiulevõtmine. Kooli hoiuleantud esemed hoiustatakse sotsiaalpedagoogi kabinetis ja nende üleandmisviis lepitakse kokku vanemaga või edastatakse esemed akti alusel politseile. Sotsiaalpedagoog säilitab hoiulevõetud esemeid jooksva kooliaasta lõpuni. Esemed, millele kooliaasta lõpuks järele ei tulda, hävitatakse;
  • õppetunnist eemaldamine koos kohustusega viibida tunnirahuklassis ja saavutada tunni lõpuks iseseisvalt nõutavad õpitulemused;
  • konfliktolukorras osalenud poolte lepitamine eesmärgiga saavutada kokkulepe edasiseks tegevuseks, nõustamised toimuvad kuni kõik osapooled on oma tegevust analüüsinud ning valmis teiste käitumismustrite järgi edaspidi suhtlema;
  • kooli jaoks kasuliku tegevuse elluviimine, mida võib kohaldada vaid õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema nõusolekul, rakendatakse üldjuhul pidevate korrarikkumiste puhul sööklas ning kooli vara lõhkumisel;
  • pärast õppetundide lõppemist koolis viibimise kohustus koos määratud õppetegevusega kuni 1,5 tunni ulatuses ühe õppepäeva jooksul (meetme rakendamise puhul teavitatakse kirjalikult piiratud teovõimelise õpilase puhul vanemat);
  • ajutine keeld võtta osa õppekavavälisest tegevusest koolis, näiteks üritustest ja väljasõitudest (meetme rakendamise puhul teavitatakse kirjalikult piiratud teovõimelise õpilase puhul vanemat);
  • ajutine õppes osalemise keeld koos kohustusega saavutada selle perioodi lõpul nõutavad õpitulemused. Enne meetme rakendamist võimaldatakse vanemal anda arvamus õpilase käitumise ja mõjutusmeetme rakendamise kohta. Ajutist õppes osalemise keeldu koos kohustusega saavutada selle perioodi lõpul nõutavad õpitulemused võib õpilase suhtes rakendada kuni 10 õppepäeva ulatuses ühe poolaasta jooksul. Otsus ajutise õppes osalemise keelu kohaldamise kohta vormistatakse kirjalikult ja toimetatakse õpilasele või piiratud teovõimega õpilase puhul vanemale kätte posti teel või antakse kätte allkirja vastu. Õpilasele, kellele kohaldatakse ajutist õppes osalemise keeldu, koostatakse koostöös õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul koostöös vanemaga individuaalne õppekava, et tagada nõutavate õpitulemuste saavutamine. Piiratud teovõimega õpilase vanem tagab käesolevas lõikes nimetatud mõjutusmeetme kohaldamise ajaks järelevalve õpilase üle ning õppe korraldamise individuaalse õppekava kohaselt;
  • turvatöötajal on õigus võtta selgituskiri ja teha esildis õpilase kohta, kes on rikkunud kooli kodukorda. Õpilase selgituskirjast keeldumise korral on kooli turvatöötajal õigus teha esildis. Mitteallumisel koolitöötaja või turvatöötaja korraldustele arutatakse juhtumit tugikeskuses ning korduva mitteallumise korral karistatakse õpilast direktori käskkirjaga;
  • kui kooli poolt rakendatavad meetmed ei ole andnud soovitud tulemusi, antakse õpilase personaalküsimus edasiarutamiseks noorsoopolitseile või õpilase elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele;
  • tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamisest vanema teavitamine sõltub õpilase eksimusest ja varasematest korrarikkumistest.

Koolikohustuse mittetäitmine

  • vanem teavitab klassijuhatajat õpilase õppest puudumise esimesel õppepäeval puudumise põhjustest.
  • juhul kui vanem ei ole klassijuhatajat õigeaegselt õpilase puudumisest teavitanud, võtab klassijuhataja põhjuste selgitamiseks hiljemalt järgmise õppepäeva jooksul vanemaga ühendust ning märgib Stuudiumis puudumise põhjuse. Kui klassijuhatajal ei õnnestu puudumise põhjust teiseks õppetöö päevaks selgitada, edastab ta info tugikeskusele.
  • tugikeskus püüab välja selgitada puudumise põhjust ning kui see ei õnnestu, teavitab tugikeskus õpilase elukohajärgset valla- või linnavalitsust. Sellisel juhul on valla- või linnavalitsus kohustatud korraldama meetmete rakendamise puudumise põhjuste väljaselgitamiseks ja koolikohustuse täitmise tagamiseks.
  • õpilase vanem edastab klassijuhatajale pärast puudumise põhjuste äralangemist hiljemalt ülejärgmisel õppepäeval esitama asjakohase tõendi Stuudiumis, õpilaspäevikus või meili teel. Kool ei pea aktsepteerima puudumistõendit, mis on esitatud enam kui kaks nädalat peale kooli tulemist.
  • kui koolitöötajal on tekkinud põhjendatud kahtlus, et õpilase puudumise põhjendamisel on esitatud ebaõigeid andmeid, on klassijuhatajal või tugikeskuse töötajatel õigus taotleda vanemalt täiendavaid selgitusi või pöörduda õpilase elukohajärgse valla- või linnavalitsuse poole, kes korraldab meetmete rakendamise puudumise tegelike põhjuste väljaselgitamiseks ja koolikohustuse täitmise tagamiseks.
Tegevuskava koolikohustuse mittetäitmise puhul põhikoolis veerandi jooksul:
  • aineõpetaja: märkab pidevat puudujat, informeerib sellest klassijuhatajat;
  • klassijuhataja: selgitab välja puudumiste ja hilinemiste põhjused. Õpilase põhjuseta puudumisel või hilinemisel 5 ainetunnist viib koos õpilase ja vanemaga läbi vestluse põhjuste selgitamiseks ning sõlmib kokkuleppe. 10 põhjuseta puudutud ja/või hilinetud õppetunni korral edastab klassijuhataja info tugikeskusele koos eelnevalt sõlmitud kokkuleppe ning tulemuste või nende puudumiste kohta kirjalikult,
  • tugikeskus: alates 10 põhjuseta puudutud ja/või hilinetud õppetunnist korraldab juhtumit iga õpilasega koostöös klassijuhataja, vanema ning vajadusel õpilase elukohajärgse valla- või linnavalitusega. Juhtumi korraldamiseks rakendatakse kodukorras loetletud tugi- ja mõjutusmeetmeid;
  • 25 põhjuseta puudumise ja/või põhjuseta hilinemise eest õppetundi alandatakse õpilase käitumishinne mitterahuldavaks;
  • põhjuseta puudumiste korral, mis moodustavad õppetundidest enam kui 20 protsenti, loetakse õpilane koolikohustuse mittetäitjaks ning pöördutakse elukohajärgse linna-või vallavalitsuse poole.
Tegevuskava põhjuseta puudumiste ja hilinemiste korral gümnaasiumis 17,5 õppenädala jooksul:
  • aineõpetaja: märkab pidevat puudujat, informeerib sellest klassijuhatajat;
  • klassijuhataja: selgitab välja puudumiste ja hilinemiste põhjused. Õpilase põhjuseta puudumisel või hilinemisel 5 ainetunnist viib koos õpilase ja vanemaga läbi vestluse põhjuste selgitamiseks ning sõlmib kokkuleppe. 10 põhjuseta puudutud ja/või hilinetud õppetunni korral edastab klassijuhataja info tugikeskusele koos eelnevalt sõlmitud kokkuleppe ning tulemuste või nende puudumiste kohta kirjalikult;
  • tugikeskus: alates 10 põhjuseta puudutud ja/või hilinetud õppetunnist korraldab juhtumit iga õpilasega koostöös klassijuhataja, vanema ning vajadusel õpilase elukohajärgse valla- või linnavalitusega. Juhtumi korraldamiseks rakendatakse käesolevas lisas loetletud tugi- ja mõjutusmeetmeid. Üle 15% põhjuseta puudutud ja/või põhjuseta hilinetud õppetundide korral kutsutakse õpilane koos vanemaga põhjuste selgitamiseks juhtkonna ette, et langetada otsus edasise suhtes (sobiva õppevormi leidmine, õpilase nimekirjast kustutamine).

Vaatlused

Klassisuhete kaardistamiseks ning selgitamiseks ja õpilaste õpikeskkonnas toimetulemiseks viiakse aasta jooksul läbi erinevaid vaatluseid, mille tulemusena saab klassijuhataja tagasisidet klassikliime kujundamiseks ning lapsevanemad tagasisidet oma lapse toetamiseks.
  • 1. klasside vaatlused – psühholoog teostab vaatlused 2. veerandil, kui klassikliima on hakanud kujunema ning õpilased uue keskkonnaga harjunud;
  • vastavalt vajadusele viiakse läbi vaatluseid ka teistes klassides – eesmärkideks suhete parandamine klassikollektiivis, õpimotivatsiooni tõstmine, korrarikkumiste vähendamine jne.

Ühised koosolekud – 1. ja 10. klassid

Õppeaasta alguses korraldatakse ühised koosolekud koos koolitustega teatud klasside lapsevanematele eesmärgiga selgitada koolipoolseid ootuseid ning õppetöö põhimõtteid.
  • 1.klasside koosolek – lapse toetamine õppetöö alguses, tugikeskuse tutvustus, huvi-ja spordiringide tutvustus, nõuded kehalise kasvatuse tundides, kooli tervishoiutöötaja töö tutvustus;
  • 10.klasside koosolek – gümnaasiumi õpilastele esitatavad nõudmised ja ootused. Hindamisjuhendi ja kodukorra tutvustus. Gümnaasiumiõpilase toetamine vanemate ja perekonna poolt, õppedirektori ja tugikeskuse sõnavõtt.

Koolitused vanematele, õpetajatele, õpilastele

Eesmärgiga jagada uusi teadmisi, teha koostööd koolikeskkonna paremaks muutmisel ning erinevate huvigruppide kaasamisel.
  • mõttekojad lapsevanematele – toimuvad arutluse ja töötoa vormis koolitused erinevatel õpilasi puudutavatel teemadel, osalejateks konkreetse sihtgrupi lapsevanemad;
  • mõttekojad õpetajatele – toimuvad arutluse ja töötoa vormis koolitused erinevatel õpilaste erivajadusi arvestavatel teemadel, osalejateks õpetajategrupid vajadusele vastavalt;
  • koolitused ja temaatilised klassijuhatajatunnid õpilastele – tugikeskuse spetsialistide ning välislektorite poolt läbiviidavad tunnid õpilaste jaoks olulistel teemadel, osalejad vastavalt vanusele moodustatud gruppides.

Tervislikud eluviisid

Jüri Gümnaasium on Tervist Edendav Kool. Tervist edendavate koolide ülesanne on oma tegevuste kaudu järjepidevalt toetada ja kujundada kooli sisemisi kvalitatiivseid muutusi vastavalt väliskeskkonnast tulenevatele mõjutustele, et rajada selline elu- ja töökeskkond, mis arendab ja tugevdab tervist. Tähelepanu pööratakse nii õpilastele kui koolipersonalile.
tervisenõukogu - tegevuse eesmärk: tervisliku elulaadi väärtustamine ja edendamine. Turvalise keskkonna arendamine: sotsiaalse ja vaimse heaolu tagamine. Projektid, milles osalemist tervisenõukogu koordineerib ja korraldab:
  • Suitsuprii
  • Salatikonkurss
  • KEAT
  • Esmaabiring
  • füsioteraapia ja kehalise kasvatuse erigrupid
  • ülekaalulisuse vähendamise programm
  • astmeline tegutsemine suitsetamise korral
  • astmeline tegutsemine alkoholi tarbimise korral
  • astmeline tegutsemine narkootikumide tarvitamise ja levitamise korral
  • energiajookide tarbimise vähendamine
  • vahetusjalanõude kandmine